 |
 |
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 | ||
 |
|
 |
| ||
kolmapäev, 7. september 2011 VII jalgrattavõistlusHea Spordisõber!
Ma tuhat korda tänan Sind! Suur tänu osalemise ja võistlemise eest Jüri Ratase VII jalgrattavõistlusel. Sel korral oli võistlejaid kokku üle 430ne, mis on ka kõigi aastate rekord. Korraldajana on tore tõdeda, et paljudele meeldib tulla aktiivselt aega veetma, kas üksi või koos pere ja sõpradega. Tõsiselt tänulik olen ka selle üle, et ilma oli päikseline. Sel korral tegime koos ettevalmistusmeeskonnaga ka teatud ümberkorraldused, üheks selliseks oli võistlusvälise tegevuse suunamine jalgpallistaadionile.
Võistluste tulemused leiab aadressil: www.ratas.ee/
Värviküllast ja sportlikku septembrit! Parimate soovidega Jüri Ratas esmaspäev, 15. august 2011 Algas eelregistreerimine Jüri Ratase jalgrattavõistluseleHea Spordisõber! Tänasest algas eelregistreerimine 3. septembril toimuvale "Jüri Ratase VII jalgrattavõistlusele". Lõbusale ja sportlikule kogupereüritusele saab eelregistreerida kuni 31. augustini veebilehel www.ratas.ee/voistlusJuba seitsmendat korda toimuv tasuta üritus saab alguse Pirita Velodroomilt kell 11 hommikul, enne võistluse algust on võimalus ka võistluspäeval koha peal registreeruda kuni kella 10:20ni. Võistlusarvestus toimub viies eri kategoorias: tillusõit (kuni 6 aastased, distants 450 m), lastesõit (7 – 12 aastased, distants 1 km), naised (distants 10 km), mehed (distants 10 km) ja perearvestus (vähemalt ühe vanema ja lapse osalus). Võitjatele on auhinnad naiste ja meeste arvestuses. Tillu- ja lastesõidus saavad kõik lõpetajad väikese meene ja medali. Perearvestuses loositakse välja Tallinki perereis Rootsi. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kaks jalgratast. Nagu tavaks saanud, on ka sellel aastal kohal Lõvi Leo ja Nublu, kes annavad lastele edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks ka tuletõrjeauto. Tule kindlasti koos oma pere ja sõpradega, registreeru juba täna! reede, 17. juuni 2011 Mõtted koolide lõpetajateleAuväärsed
Hiljuti helises teile viimane koolikell. Teie elus on lõppenud üks tähtis aeg, mis sai alguse 12 aastat tagasi. Täna on ühtlasi teie ja teie vanemate rõõmuaeg, sest seljataha on jäänud 12 kooliaastat, mil kogesite nii rõõmu kui ka tuima pähetuupimist. Selle aja jooksul kujunesid teil klassiõdede ja -vendadega tõelised sõprussuhted, mis jäävad kestma paljudeks aastateks.
Varsti jätate hüvasti oma armsaks saanud koolimajaga, kuid jätkate suhtlust oma kooli ja koolikaaslastega.
Tänane päev tähendab teile täiesti uue aja algust. Teil tuleb langetada otsus edasiseks, kuhu minna ja mida teha edasi. Enam ei saa vaadata küsival pilgul nõu saamiseks klassijuhataja või aineõpetaja poole. Otsused tuleb langetada teil endil ja parem on, kui teeksite seda koos vanematega, lähedastega
Oma valikute tegemisel peate arvestama paljude teguritega, mis ahendavad märgatavalt teie valikuvabadust, olge selleks valmis.
Eestimaa vajab esmajärjekorras haritud inimesi, kes oleksid võimelised oma eelkäijate tööd mitte ainult jätkama, vaid tegema seda paremal tasandil. Olgem ausad Teie kätes on meie riigi tuleviku sammud.
Mõne aja pärast hakkate te müüma oma tööjõudu tööturul, kus osal elukutsete omanikel on juba praegu raske tööd ja kohta leida. Seepärast on ülimalt tähtis, et elukutse valikul otsuseid langetades hindaksite mitte ainult selle elukutse atraktiivsust, vaid ka reaalseid väljavaateid töökohaga kindlustatuse osas tulevikus. See ei ole aga lihtne ülesanne.
Tänase päevaga ei lõppe teie õpingud. Õppida tuleb elus pea igal sammul, sest ühiskond, majandus, tehnoloogia ja ka haridusprotsess ise on pidevas arengus, millega tuleb kaasas käia ja kursis olla. Ega asjata ei räägita tänapäeval kogu maailmas elukestvast õppest ja täiendõppest, sest ilma selleta ei ole piisavalt konkurentsivõimet karmi maailma tööturul.
Ja veel üks soovitus teile, kallid abituriendid. Kui kellelgi teist avaneb võimalus õppida välismaal, siis tehke seda, kuid tulge kindlasti uute kogemuste ja teadmistega kodumaale tagasi, sest Eesti vajab teid.
Head kooli lõpetajad. Olge uhked oma kooli ja tema õpetajate üle, kes andsid õppe- ja kasvatustöös teile edasi oma parimad oskused ja teadmised. Hoidke neid. Hoidke ka sõprust oma klassiõdede ja-klassivendadega, et 5, 20 ja 50 aasta möödudes kokku tulles oleks meeldiv meenutada oma koolimajas veedetud päevadest, õpetajatest ja ka koerustükkidest.
Täna ärgem unustagem tänamast oma õpetajaid ja vanemaid, kes uhkuse, hoole ja vahel ka murega on kaasa elanud teie kooliteele.
Olge uhked ka enda üle ning oma väga heade tulemuste üle. Väärindage neid ja pidage neist lugu, te olete seda väärt.
Tuult tiibadesse noored, teie olete meie vanema põlvkonna tööde ja tegemiste jätkajad, tehke seda siis edukamalt ja paremini. Edu teile selleks.
Koolide pedagoogide perele soovin aga head ja sisukat puhkuseaega, et uut õppeaastat saaksite alustada täie energia ja vaimuvärskusega. Saabuva jaanipäeva ja Võidupüha puhul soovin teile kõigile palju õnne, tugevat tervist ja nooruslikku energiat.
laupäev, 4. juuni 2011 Sinimustvalge lipu 127. aastapäev
Lisan siia mõned mõtted tänasest lipu heiskamisest.
Eesti Vabariigi lipp ei ole mitte ainult meie riigi sümbol, vaid ta tähendab eesti rahvale märksa enamat, ta on meie rahvuslipp, meie ühtekuulumise, ühtehoidmise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemise tähis.
Õnnitlen teid ja kogu eesti rahvast Eesti Lipu tähtpäeva puhul. Olen kindel, et meie lipu austamise tava ei kao aastate möödudes, vaid jätkatakse tulevaste põlvede poolt mitte ainult siin -Toompeal, vaid ka mujal Eestimaal.
Meie lipu värvid on rahumeelsed, nad väljendavad eesti rahva ustavust oma aadetele, muldsele maale ja pürgimustele valguse ning õnne poole. Meie lipu värvid on usu, lootuse ja armastuse värvid.
Sinimustvalge värvikooslus on andnud indu kunstnikele, kirjanikele, luuletajatele ja heliloojatele, kes oma loomingus on esile tõstnud selle lipu tähtsust eesti rahva ühendamisel suurte ja kaalukate probleemide lahendamisel, samuti noorte patriootlikul kasvatamisel. Ühte sellist eesti laulu kuulete varsti ka siin tänasel tähtpäeval.
Selle, algselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu värvide all astus oma üllast teed meie võidukas ärkamisaeg. Sinimustvalgete lippude lehvides kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. Riigilipuks sai meie oma lipp sama aasta lõpuks. Selle lipu all võideti Vabadussõda. Sinimustvalge lipuga astus oma eduteed Eesti Vabariik. Võõrriikide võimutsemise ajal, okupatsioonide ängistuses jäi meie lipp rahva poolt armastatud ja hoitud väärtuseks. Ta andis julgust minevikku vaadates, usku ja lootust tulevikuks.
Siia, Pika Hermanni torni tõusis meie rahvus- ja riigilipp taas 24. veebruaril 1989. Head sõbrad, me oleme vaba rahvas vabal maal. Vabadus on meil saadud kalli hinnaga. Selle hinna suuruse, vabaduse väärtuse tunnistajaks on meie sinimustvalge lipp. Meie püha kohus oma esivanemate, nüüdisaja ja tulevaste põlvede ees on seda vabadust ja selles kulgevat tulevikuteed kaitsta ja edasi viia rahva rahulolu ja õnne eesmärgil.
Meie kauni lipulaulu algversiooni esimene salm kõlab üpris tõsiselt ja ajakohaselt ka praegu: - Ehitagem eesti kojad, kolme kodu-värviga. Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda! Võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita, vastaku neil vägev hüüe: "Eesti, Eesti, ela sa!" esmaspäev, 30. mai 2011 Paul Kerese tänava maleturniiri tulemusedHead malesõbrad! Tänan teid väga, kes osalesid 28.mail Paul Kerese tänava maleturniiril. Osavõtjaid oli kokku 24 ning eraldi arvestus oli täiskasvanutele ja lastele. Lisan käesoleva sissekande lõppu ka turniiri tulemused. Mängiti 7 vooru 10+10 minutit. Südamest tänan Paul Kerese abikaasat ja tütart, kes samuti oma kohalolekuga turniiri austasid. Olen südamest tänulik ka Jüri Kivimäele, kes oluliselt aitas mind ajalooliste faktide osas. Nimelt sarnane turniir toimus 21. septembril 1988, millest võib lähemalt lugeda 23. septembri 1988 ajalehest Noorte Hääl. Loodan väga, et antud turniir kujuneb iga-aastaseks traditsiooniks. Selles osas andis mulle kindlustunnet turniiri noorim osaleja, kes oli 5 aastane malehuviline. Lõpetuseks tänan ka võistluse sponsoreid/toetajaid, kelleks olid Nõmme Linnaosa Valitsus ja Trev-2 Grupp As.
Lastearvestuses
neljapäev, 19. mai 2011 Tule Paul Kerese tänava maleturniirile21. septembril 1988.aastal toimus Paul Kerese mälestusturniir males. Võistlus toimus vabas õhus Paul Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis. Tegemist oli simultaanturniiriga, kus üheks simultaani andjaks oli suurmeister Lembit Oll.
See oli turniir, mida meie võrratu suurmeistri austuseks püüame korrata ka sel aastal, 28. mail algusega kell 11.00. Kui asi õnnestub, on usk ja lootus, et sellest turniirist saab iga – aastane kevadüritus.
Turniirist on oodatud osa võtma emad ja isad koos lastega. Arvestust peetakse eraldi laste ja täiskasvanute osas. Turniiri alguses toimub vestlus Eesti malest ja Paul Keresest, kelle kauaaegne elukoht oli ürituse toimumispaiga kõrval.
Hea malesõber, kui oled huvitatud turniiril osalemisest, siis palun registreeri ennast enne 26. maid e-posti aadressil jyri.ratas@riigikogu.ee. Eelregistreerimine on vajalik! neljapäev, 10. märts 2011 10.märtsUudisteportaal Delfi kirjutab poliitilistest sahinatest, justkui mina ja Kalle Laanet lahkuks Keskerakonnast. Kui aga midagi üldse sahiseb, siis oli täna öösel Eestis suur torm ning sahisesid puud. Poliitilistest sahinatest ei tea me midagi. Oleme aastaid olnud Keskerakonna liikmed ja jääme sinna edasi, sest peame oluliseks inimeste toimetuleku ja hariduse kättesaadavuse parandamist. Me seisame selle eest, et Eesti majanduskasvu taas imetletakse ning meil oleks riik, kus inimestel on tööd, mille läbi parandame ka riigi maksulaekumist. Keskerakonnas seisame jätkuvalt töökohtade loomise ja hinnatõusu peatamise eest. Seda tööd jätkame koos tublide ametikaaslastega erakonnas ja Riigikogu XII koosseisus. Viimastel päevadel on liialt palju lahatud Keskerakonna siseküsimusi. Kinnitame, et Keskerakond on tugev koos oma 13000 liikmega, kelle seas on nii Jüri Ratas kui ka Kalle Laanet. esmaspäev, 7. märts 2011 Minu tänusõnad valijateleTunnustan ja tänan kõiki 579 797 eestimaalast, kes täitsid oma kodanikukohust ja võtsid osa Riigikogu XII koosseisu valimistest. Minu erilised tänud annan edasi neile 134 049 valijale, kes toetasid oma häältega Eesti Keskerakonda ning mille tulemusel saavutasime erakondade hulgas paremuselt teise tulemuse. Minu siirad ja südamlikud tänusõnad kuuluvad aga Nõmme ja Mustamäe linnaosade 7620-le valijale, kes eelistasid teiste kandidaatide hulgas minu kandidatuuri. Jüri Ratas laupäev, 5. veebruar 2011 Kuidas liikluses ellu jääda?Esinesin täna Nõmme Kultuurikeskuses konverentsil "Kuidas liikluses ellu jääda?". Rahvast oli kohal tulnud üsna tublisti. Põhiettekanded tegid Villu Vane ja Indrek Sirk, kes rääkisid uuest liiklusseadusest. Kokkuvõttega esines Rainer Vakra. Siinkohal panen kirja mõningad mõtted, mis minu arvates puudutavad liiklusohutust Nõmmel. Mulle ei meeldi see, kui me liiklusest räägime, siis enamus ajast ja jutust kulub teedele, sõidukitele, siis tuleb ühistransport ja alles seejärel jalakäijad. Kui vaatame Nõmme linnaosas viimase viie aasta tegevusi liikluse rahustamise osas, siis on palju seda, mille üle rõõmu tunda, kuid on ka neid näiteid, kus asi ei ole paremaks muutunud. Näiteks Pääskülas olev ülekäik. Kui minna bussipeatusesse, et sõita linna poole või Säästumarketisse Pärnu maantee ääres ning on vaja teed ületada üle viie sõidurea, siis veel viis aastat tagasi oli selleks võimaluseks ülekäigurada ilma valgusfoorita. Tänaseks on see olemas ning oluliselt on suurenenud liiklusohutuse tase. Või teine näide Männikult. Need, kes hommikuti sõidavad tööle või lähevad linna bussiga nr. 5. Väga paljud Männiku inimesed kasutavad selleks P. Kerese peatust. Selleks tuleb ületada Männiku tee, kus varem ei olnud valgusfoori Männiku ja Kerese ristmikul. Täna, peale Männiku tee kordategemist, on sinna paigaldatud ka valgusfoor. Need Nõmme elanikud, kes elavad Kadaka puiestee ääres või lähedal ja ületavad seda väga intensiivse liiklusega teed teavad väga hästi kui palju annab juurde ülekäigukohtadel spetsiaalse valgustuse olemasolu. Veel kuus aastat tagasi ei olnud selliseid ülekäike Tallinnas ning Kadaka puiestee oli üks esimesi objekte, kus sellised valgustid tekkisid. Oma kogemuste põhjal võin väita, et Nõmme liikluse üheks suuremaks probleemiks on kõnniteede vähesus/puudumine, mis on jalakäijatele ohuks ja ebameeldivaks katsumuseks nii suvel kui ka talvel. Positiivsena nimetaksin toimivat liikluse rohelist lainet Vabaduse puiesteel, mis on oluliselt rahulikumaks muutunud liiklus sellel teelõigul. Kahjuks tuleb tunnistada, et tänaseni ei ole Nõmmel välja arendatud hästi toimivat pargi ja reisi süsteemi, ometi on olemas Nõmme ja Tallinna vahel ühendused nii läbi bussi- kui ka rongiühenduse. Arvestades hommikusi liiklusseisakuid Vabaduse puiesteel on siin veel suur tegutsemisruum olemas. Läbi erinevate planeeringute on ikka ja jälle tõusnud ülesse küsimus või ettepanek, et suured magistraalid viia läbi Nõmme rohealade. Ütlen siinkohal selgelt, et mina pole kunagi sellist suunda toetanud ning ei saa seda toetada ka täna ega homme.
kolmapäev, 12. jaanuar 2011 13. jaanuar VilniusesSõidan täna Leetu Vilniusesse, et osaleda seal homme (13. jaanuaril k.a.) Leedu vabaduse kaitsjate mälestamise 20. aastapäeva üritustel. Panen siia oma päevikusse kirja mõned mõtted seoses nende traagiliste sündmustega. Neil sündmustel oli hoopis laiem tagapõhi, mis väljus märksa kaugemale Leedu piiridest. 1991.a alguseks on Nõukogude Liidu lagunemine jõudnud lõpusirgele. Sisuliselt oli see protsess alanud aastaid tagasi - võimasad vabadustuuled puhusid Kesk-ja Ida-Euroopas, Berliini müürgi oli langenud juba 1989. a lõpul. 1990.a märtsis kuulutas Leedu NSV ennast Leedu Vabariigiks ja asus iseseisvusele tunnustust taotlema. Teistele vabadust püüdlevatele maadele oli Leedu tõeliseks poliitiliseks jäälõhkujaks. Eestimaalased jälgisid hinge kinni hoides sündmuste traagilist arengut neil jaanuaripäevadel ja imetlesid Leedu inimeste meelekindlust ning allumatust võõrale võimule. Neil otsustavatel tundidel lõi eriti ehedalt välja leedu rahva vägev vaim ja kompromissitus, kui kõne all on isamaa vabadus ja väärikus. Küllap on nii, et nende suure kuninga Mindaugase tarkus ja vaprus elab edasi läbi aegade. Eredalt ilmnes see ka Vilniuse teletorni kaitsmisel. Vilniuses olid teiste hulgas sündmuste arengut jälgimas ka eesti teleoperaatorid, kes edastasid tollased sündmuste kaadrid läbi Riia Tallinna, kust need koheselt releeliini kaudu Helsingi telemajja vahendati ja sealt vabasse maailma lähetati. Samamoodi jõudis telepilt maailma nädal hiljem, kui ööl vastu 21. jaanuari vallutas miilitsa eriüksus Riias Siseministeeriumi hoone. Eestlased mäletavad hästi ja ei unusta neid jõhkraid võõrväe poolt toime pandud veriseid sündmusi. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
   |
 | |
