Veebipäevik

Paul Kerese suurkuju on jätkuvalt au sees ja inimeste südames

laupäev, 25. mai 2013

Täna, 25. mail korraldasime kolmandat aastat järjest Nõmmel Paul Kerese tänava maleturniiri. Vabaõhuturniir on üheks ürituseks Nõmme Kevade raames.

1988. aastal toimus samas kohas, Paul Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis meie malekuulsusele Paul Keresele pühendatud vabaõhuturniir. Paul Kerese mälestuse jätkuvaks austamiseks otsustasime 2011. aastal alustada samalaadse kiirmaleturniiri korraldamist.

Mul on siiralt hea meel, et male on Eestis jätkuvalt populaarne ja tugevalt esindatud spordiala. Sama tõestab asjaolu, et esimesest Paul Kerese tänava maleturniirist võttis osa 24 maletajat, eelmisel aastal oli osalejaid 59 ning tänavu juba 83. Malehuviliste aktiivne osavõtt näitab ka, et Paul Kerese suurkuju on jätkuvalt au sees ja inimeste südames.

Kolmandal Paul Kerese tänava maleturniiril osales rekordiliselt palju lapsi ja täiskasvanuid, nii harrastajaid kui ka reitinguga mängijad. Osavõtt oli kõigile tasuta. Üldarvestuses võitis Georg Abozenko, talle järgnesid Sander Kukk ja Kaimar Puusepp. Kuni 12-aastaste arvestuses osutus parimaks Liina Tõnso, teise koha pälvis Taniel Tokar ning kolmanda tulemuse saavutas Markus Vallaste.

Turniiri alguses kõneles Paul Kerese suurest isiksusest ja kustumatust mälestusest spordiajakirjanik Paavo Kivine. Mullu rääkis Paul Kerese eeskujust ning kordumatusest ajaloolane ja haridustegelane Andres Adamson. Tunamullu pidas maleturniiril sissejuhatava sõnavõtu kirjanik Ülo Tuulik.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas tänab kõiki osalejaid, kohtunikku Tarmo Tuult, hariva ja põneva sõnavõtuga esinenud Paavo Kivineni, vabatahtlikku korraldusmeeskonda ning toetajaid. Maleturniiri korraldamisele aitasid kaasa Nõmme Linnaosa Valitsus, Järve Keskus, AS Teede REV-2 ja Nõmme Sõõrikukohvik.

kommentaare: 0

Tugevad omavalitsused on tugeva riigi alustalad

reede, 24. mai 2013

Eile toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul arutati kohalike omavalitsuste probleeme ja väljakutseid 2013. aastal.

Koosolekul valiti juhatusse Eha Võrk, Taavi Aas, Priit Toobal, Jüri Võigemast, Helmut Hallemaa, Taavi Pukk, Urmas Tamm ja Jüri Landberg. Rahvusraamatukogusse kogunenud omavalitsustegelased toetasid minu jätkamist Keskerakonna Omavalitsuskogu juhina ning Madis Kaasik valiti uuesti Omavalitsuskogu esindajaks erakonna volikogus.

Eesti inimesed valivad 20. oktoobril taas valla- ja linnavolikogud järgmiseks neljaks aastaks ning soovivad asjatundlikku ja hoolivat juhtimist. Keskerakond läheb kohalikele valimistele programmiga, mis arvestab kõigi Eesti inimeste huvidega ning hindab kõrgelt kohalike omavalitsuste rolli Eesti elu korraldamisel.

Kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja eelarvelised võimalused peavad tõusma. Valitsuskoalitsioonil tuleb viivitamatult taastada kohalike omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele, sest tugevad omavalitsused on tugeva riigi alustalad.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni poolt kolmapäeval esitatud eelnõu, mis suurendab  omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 12,13%-le, on esimeseks sammuks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamisel. Kindlasti tuleb oluliselt tõsta ka tasandusfondi ning vähemalt kahekordistada kohalike teede rahastust.

Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul esinesid ettekannetega ka Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikontrolör Alar Karis ning Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

kommentaare: 0

Riik peab taastama omavalitsuste tulubaasi kriisieelsele tasemele

kolmapäev, 22. mai 2013

Andsin täna Riigikogu saalis üle Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu, millega soovitakse alates 2014. aastast tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 12,13%-le. Samasisulise ettepaneku tegi Omavalitsusliitude Koostöökogu valitsuskomisjonile 2014. aasta riigieelarve läbirääkimistel.

Kohalikel omavalitsustel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid kõigi neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad näiteks lasteaedade- ja koolide ehitamine ning ülalpidamine, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport ja väga paljud muud valdkonnad.

Meie eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuslike ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks tuleb taastada kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva tulumaksu määr kriisieelsele tasemele ning lisaks kompenseerida maamaksuvabastuse tõttu omavalitsustele saamata jääv tulu.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu on esimeseks sammuks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks. Lisaks omavalitsustele laekuvale tulumaksu osa tõstmisele tuleb taastada ka tasandusfond ning viia teehoiuraha vähemalt kriisieelsele tasemele.

Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamiseks tuleb üle vaadata kohalike maksude süsteem tervikuna. Tänane olukord, kus kohalike maksude osakaal omavalitsuste tulubaasist on vaid 1,1%, ei ole jätkusuutlik.

kommentaare: 0

Hea malesõber, registreerimine on alanud!

neljapäev, 9. mai 2013

Oled oodatud Paul Kerese tänava maleturniirile, mis käesoleval aastal toimub juba kolmandat korda järjest. Turniir algab 25. mail kell 11.00 Paul Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis.

1988. aastal toimus samas kohas meie malekuulsusele Paul Keresele pühendatud vabaõhuturniir. Paul Kerese mälestuse jätkuvaks austamiseks otsustasime 2011. aastal alustada samalaadse kiirmaleturniiri korraldamist. Esimesest turniirist võttis osa 24 maletajat, 2012. aastal oli osalejaid juba 59.

Tunamullu pidas Paul Keresest sissejuhatava sõnavõtu kirjanik Ülo Tuulik. Mullu rääkis Paul Kerese eeskujust ning kordumatusest ajaloolane ja haridustegelane Andres Adamson.

Vabaõhuturniir on üheks ürituseks Nõmme Kevade raames.

Paul Kerese tänava maleturniirile on oodatud kõik huvilised, eriti aga emad ja isad koos peredega. Mängitakse Sveitsi süsteemis, ajakontrolliga 20 minutit partiile. Arvestust peetakse eraldi kuni 12-aastaste ja vanemate osas. Turniiri alguses kõneleb Eesti malest ja Paul Keresest spordiajakirjanik Paavo Kivine.

Osalemiseks on vaja ennast registreerida hiljemalt 22. mail 2013. Selleks tuleb saata e-kiri aadressile jyri.ratas@riigikogu.ee ja panna kirja, millises vanuseklassis soovitakse mängida. 

kommentaare: 0

Soovin kõigile mõtlikku ning väärikat Teise maailmasõja lõpu tähistamist!

kolmapäev, 8. mai 2013

68 aastat tagasi lõppes Euroopas maailma ajaloo kõige hävitavam ja ohvriterohkem sõda. See oli inimeste endi poolt toodud häving, mis ei ole võrreldav ühegi meile teadaoleva loodusõnnetusega. See oli üleilmne surm, häda ja viletsus, millest inimkond ei ole tänaseni taastunud. Maailmasõja koledustest ei jäänud puutumata keegi.

Täna mälestame kõiki selle kohutava konflikti tagajärjel hukkunuid. Nii mundris kui ka mundrita inimesi, nii eestlasi kui ka venelasi, sakslasi, soomlasi ja lätlasi ning kõigi teiste rahvaste poegi ja tütreid. Me mälestame neid, kelle pikk elu oli liitnud kahte möödunut sajandit, aga ka neid, kelle äsjaalanud elutee kohe ka lõppes. Me mälestame neid, kelle elu kustutati veel enne kui see oli vastu sirutanud selle maailma valgusele.

Eesti rahva jaoks tähendas Teine maailmasõda meie riigi korduvat okupeerimist, võõrvallutajate omavahelisi lahinguid meie kodumaa pinnal, hirmsaid küüditamisi ning kannatusi. Teise maailmasõja lõpp Euroopas on ülioluline ja hindamatu sündmus maailma ajaloos, aga samas teame me kõik, et meie riigi taasiseseisvumiseni kulus pärast sõja lõppu veel 46 aastat.

Kõigi vallutajate kiuste on Eesti täna vaba riik, mis kuulub Euroopa Liitu ja NATO-sse. Meie rahva vabadustahe on olnud tugevam kui mistahes võõra riigi sõjajõud.

Me oleme küll välja võidelnud oma koha vaba riigi ja vaba rahvana demokraatlikus maailmas, aga ei tohi kunagi unustada Juhan Liivi tarku sõnu: "Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta." Seetõttu tuleb meil nii täna, homme, kui ka kümne ja saja aasta pärast hinnata ning tunnustada kõiki veterane, kes sageli ka võõra riigi mundris oma südames Eesti iseseisvuse nimel võitlesid.

Eesti Vabariik ja meie liitlased peavad alati mäletama kangelasi, kes vaba Eesti, vaba Euroopa ja vaba maailma eest langesid ning tegema kõik rahu tagamiseks.

kommentaare: 0

Kohalike teede senisest rahastusest piisab ainult esmaabiks

reede, 3. mai 2013

Esinesin täna IX Omavalitsusfoorumil ettekandega, milles rõhutasin kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamise ja kohalike teede senisest märksa suurema rahastamise vajadust.

Kohalik võim on inimesele kõige lähemal ja seetõttu igapäevases elus ka kõige paremini tunnetatav. Kahjuks oleme me jõudnud olukorda, kus suurema osa omavalitsuste jaoks on kõigi neile seadusega pandud kohustuste täitmine muutunud ääretult raskeks, et mitte öelda pea võimatuks ülesandeks.

Elu on maapiirkondades võimalik ainult ettevõtluse ja töökohtade olemasolul. Ettevõtted vajavad aga toimivat taristut: korras teid, toimivat elektri- vee- ja internetiühendust. Turvalised ning mugavad teed on aga olulised kõigi linna- ja vallaelanike jaoks. Ükskõik, kas me räägime siis teekonnast kooli, töökohta, poodi, panga- või postkontorisse.

Kohalike teede säilimist ja korrashoidu ei ole võimalik omavalitsustel riigi toeta korraldada. Siinkohal on hädavajalik vastastikune koostöö ja piisav rahastus kütuseaktsiisist. 2013. aastal plaanib valitsus koguda 417 miljonit eurot kütuseaktsiisi, kuid sellest suunatakse kohalikele omavalitsustele kõigest circa 30 miljonit eurot. Samas moodustavad kohalikud teed 40,7% teede kogupikkusest ning riigimaanteed kõigest 28%.

Aastatel 2009-2011 laekus kohalikele omavalitsustele kütuseaktsiisist teehoidu suunatavast rahast kõigest 5%, 2012. aastal 6,7%. Neid summasid võiks võrrelda teede esmaabiga. Tänavu plaanitakse küll eraldada kümme protsenti, aga see number peaks olema kolm korda suurem, et reaalselt tagada teede hooldamiseks ja kestmiseks vajalik rahastus.

Teeaukude lappimine on kindlasti vajalik töö, kuid teede põhjaliku rekonstrueerimiseta ei vii see meid kuigi kaugele ja on sama lootusetu ettevõtmine nagu käsitulekustuti abil kulutulega võitlemine.

Teehoiu rahastamine peab toimuma stabiilselt ja ei tohi sõltuda parasjagu võimul oleva valitsuskoalitsiooni poliitilistest otsustest või eelistustest. Seetõttu on igati mõistlik kehtestada Teeseadusega minimaalne protsent, mis läheb igal aastal kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Kohalikud teed on ja jäävad oluliseks teguriks regionaalpoliitika kujundamisel ning nende hooldamine ja uuendamine peab seetõttu olema jätkusuutlik.

Minu kõne täisteksti leiad siit: http://ratas.ee/index2.php?pid=3&id=300&w=2 

kommentaare: 0

Kaunist jüripäeva, austavat veteranipäeva ning pidulikku Riigikogu sünnipäeva!

teisipäev, 23. aprill 2013

Kutsun kõiki täna õhtul kell 20.00 Jüriöö parki, kus tähistatakse 670. aasta möödumist Jüriöö ülestõusust.

Täna on õige päev meenutada meie luuleklassiku Juhan Liivi kuldset mõtet: "Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta." Jüriöö ülestõus näitas ja näitab jätkuvalt eestlaste otsustavust ja tõelist vabadusetahet. Seetõttu on kandunud mälestus Jüriöö ülestõusust põlvest-põlve edasi ning säilinud meie rahva ühises mälus.

Eesti rahva ülim tahe – olla iseenda kodumaal peremees – on aidanud meid ja meie esivanemaid siin külmal, kuid kaunil maal läbi aastatuhandete püsima jääda. Läinud sajandil tõi see Eestile ka riikliku iseseisvuse. Me ei tohi aga kunagi unustada, et saame vabade meeste ja naistena siin vabal maal seista tänu meie esivanemate meelekindlusele ja eneseületusele ning peame ka ise oma vabadust iga päev hoidma ja hindama.

Täna tähistame 670. aasta möödumist Jüriöö ülestõusu algusest ning ühtlasi Eesti parlamendi sünnipäeva – 94 aastat tagasi kogunes Estonia kontsertsaalis esimest korda Asutav Kogu, mis oli Riigikogu eelkäija. Käesoleval aastal tähistame jüripäeval meie riigis esimest korda ka veteranipäeva – missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud sõjameeste päeva.

Jüripäev on Eesti rahvakalendris lootustandev tähtpäev, mis märgib õige kevade ja kevadtööde algust. Ka mina olen lootusrikas Eesti tuleviku suhtes ja usun, et kui me oma vabadust iga päev hindame, oma riigi üle ikka ja alati uhkust tunneme ning tema heaks usinasti tegutseme, siis tõuseb Pika Hermanni torni jätkuvalt sini-must-valge lipp ja süttivad lõkked jüriööl.

Soovin ühtlasi tänada ja tunnustada Tallinna aukodanik Jüri Uppinit ja kõiki teisi, kes kauni ja väärika Jüriöö pargi loomise idee taasalgatasid ja selle ka edukalt ellu viisid. Jüriöö park on Eesti ajaloo altar, mis jutustab meie rahva tublidusest, tema kustumatust vabadusihast, võitudest ja kaotustest.

Lisainfo 23. aprilli õhtul toimuva ürituse kohta: http://www.tallinn.ee/est/Tallinnas-tahistatakse-Jurioo-ulestousu-670.-aastapaeva

kommentaare: 0

Riigiettevõtted on Eesti rahva ühine pensionifond

esmaspäev, 15. aprill 2013

Segastel asjaoludel on taaskord läbi avaliku meedia tõstatatud mõte müüa osaliselt või täielikult mitmeid riigiettevõtteid. Tõsiselt või vähemtõsiselt on välja pakutud näiteks Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadama, Eesti Posti, Eesti Raudtee ja veel paljude riigile kuuluvate ettevõtete börsile viimist või erastamist.

Eesti Keskerakond kindlasti mainitud ettevõtete müüki ei toeta. Oleme veendunud, et riik on strateegiliste ettevõtete puhul parem omanik, kuna ei sea ettevõtte puhul alati peamiseks eesmärgiks kasumit, vaid arvestab ka avalike huvide tagamist ning riigikaitselisi aspekte.

Riigi strateegiliste huvide kõrval on väga oluline ka fakt, et saame läbi endale kuuluvate ettevõtete dividenditulu, millega on võimalik rahastada Eesti inimestele vajalikke toetusi ja teenuseid. Kusjuures jutt ei ole väikestest summadest, vaid sadadest miljonitest eurodest, pikemas plaanis miljarditest. Ühekordne müügitulu ei kata pikaajalist regulaarset dividenditulu. Seda tõestas ilmekalt mõne aasta eest aset leidnud Eesti Telekomi osaluse odavmüük.

Eesti Vabariik ei ole mingi lühiajaline äriprojekt, vaid aastasadadeks kõigile Eesti elanikele ja nende järeltulijatele loodud riik. Seetõttu ei tohi riigijuhid lähtuda vaid mõne aasta pikkuse tuleviku kavandamisest, nad peavad mõtlema ka kõigi tulevaste põlvede heaolule. Kujundlikult rääkides võib öelda, et riigile kuuluvad ettevõtted on Eesti rahva solidaarne pensionifond.

Tegelikult on omanikutulu üha olulisemal kohal juba lähitulevikus, mil Eesti ei saa enam niivõrd palju rahalisi vahendeid Euroopa Liidult. Meil tuleb leida uusi võimalusi püsitulude suurendamiseks juba enne, kui peame reaalselt hakkama euroliidu eelarvesse rohkem maksma kui sealtkaudu tagasi saame. Seega Eesti rahva seisukohalt on täna mõistlik riigile kuuluvaid ettevõtteid hoida ja võimalusel nende arvu suurendada, et tagada tulevikus kõrgem dividenditulu.  

Eraldi küsimus on kahjumit teenivad ettevõtted nagu Estonian Air, mille puhul tuleb selgeks teha, kas rahalised raskused on tingitud juhtimisvigadest või on ka pikemas plaanis tegemist pidevat lisaraha vajava ettevõttega. Esialgu on kindlasti mõistlik anda uuele juhtkonnale võimalus realistlikuma äriplaaniga Eesti Õhk raskustest välja tuua ja ma väga loodan, et see ka õnnestub. Kindlasti ei tohi Eesti kergekäeliselt loobuda lennundusettevõttest, mis asutati juba 1991. aastal, ehk vahetult pärast meie riigi taasiseseisvumist.

Küll aga olen jätkuvalt seisukohal, et valesid juhtimisotsuseid langetanud inimestel tuleb enda tekitatud kahjumi eest ka vastutada, mitte hiiglaslike hüvitistega lahkuda. Arutamist väärib siinkohal kindlasti näiteks Jüri Mõisa ettepanek viia riigiettevõtete juhtide palkade osas sisse kahest osast koosnev süsteem. Ehk siis pakkuda neile mõistliku määraga põhipalka, millele lisandub teatud protsent kasumist. Laadse lahenduse korral sõltuks juhi palk otseselt firma majanduslikest tulemustest ning kahjumis ettevõtete juhid ei saaks mitte mingil juhul mitmekümne tuhande euro suurust kuupalka.

Riigi ja rahva pikaajaliste huvide kaitsmiseks tuleb senistest erastamise vigadest õppida ning vaadata pikemat perspektiivi. Müügijuttude asemel on õige keskenduda riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise ning investeeringute efektiivsemaks muutmisele. Riigiettevõtted ning nende tulud ja kulud kuuluvad ju Eesti rahvale, kelle rahaga ei tohi kunagi kergekäeliselt ümber käia.

 

Viide artiklile Õhtulehe veebiväljaandes: http://www.ohtuleht.ee/517224

kommentaare: 0

Üha kallinevad kodukulud jätavad koalitsiooni ükskõikseks

esmaspäev, 1. aprill 2013

Selle aasta algus tõi Eesti inimestele järjekordse ebameeldiva üllatuse. Ma pean silmas igapäevaselt hädavajaliku teenuse – elektrienergia – hinnatõusu. Tänaseks on inimesed kätte saanud esimesed avatud elektrituru arved ja Statistikaameti andmetel oli elekter jaanuaris kodudesse jõudnult 23,6% kallim kui detsembris. Hinnatõusu täpne summa on küll kõigil erinev, aga rõõmustamiseks pole põhjust kellelgi. Seda enam, et elektri hinnatõus tõstab pea kõigi kaupade ja teenuste hindu.

Elektrihinna kallinemine mõjub eriti raskelt inimestele, kes kasutavad oma kodu soojendamiseks elektriradiaatoreid, õhksoojuspumpa või mõnda muud elektrienergia põhist küttelahendust. Samas on hinnatõus tõsine mure kogu rahva jaoks, sest viimastel aastatel on lisaks elektrihinnale märkimisväärselt tõusnud nii soojusenergia- kui ka toiduhinnad. Palgatõus ja pensionide kasv on aga jäänud selgelt tagasihoidlikumaks.

Keskmise palga statistilisest kasvust rääkides ei tohi ära unustada, et reaalne palgatõus ei ole jõudnud kaugeltki kõigini ning töötuse määr püsib jätkuvalt väga kõrgel, olles 2012. aastal keskmiselt 10,2%. Elektritarbimise eest tuleb aga maksta kõigil ja järjekordne hinnatõus lööb kõige valusamalt madalapalgalisi, pensionäre ja töötuid, kelle sissetulekutest moodustavad eluasemekulud märksa suurema osa kui kõrgemapalgalistel.

Valitsevate erakondade kalk retoorika, et eluks vajaliku elektrienergia teenuse eest ongi õige maksta selle börsihinda, on Eesti inimeste suhtes üleolev ja ebaõiglane. Ma olen nõus, et meist oluliselt jõukamate Põhjamaade jaoks pole elektrihind täna tõsine mure. Eesti rahvale hinnatõusu "õiglase turuhinnana" serveerides ei tohi aga unustada, et meie inimeste palgad on Euroopa Liidus jätkuvalt ühed madalamad. "Keskmine soomlane" teenib "keskmisest eestlasest" üle kolme korra rohkem. Meie teenused ja kaubad ei ole aga põhjanaabrite omadest kolm korda odavamad, kohati hoopis kallimad.

Ühtlasi tuletan meelde, et riigi ja riigijuhtide üks olulisemaid kohustusi on tagada oma rahva heaolu ning parim võimalik elukvaliteet. Elekter ei ole luksuskaup, vaid igapäevases elus hädavajalik teenus nii linna- kui maapiirkondade elanikele. Seetõttu on igati õigustatud ootus, et riiki juhtiv valitsuskoalitsioon meie rahvale antud küsimuses abikäe ulataks.

Riigikogu opositsioonijõud on välja pakkunud mitmeid konkreetseid lahendusi elektrihinna tõusu leevendamiseks tarbijatele. Näiteks elektriaktsiisi langetamine, mida taotlesime nii 2012. aastal kui ka käesoleva aasta veebruaris Riigikogu saalis lugemisel oleva eelnõuga. Paraku hääletab valitsuskoalitsioon aga nüri järjepidevusega kõik meie algatused maha.

Kui valitsuskoalitsioon isegi ei ürita täita IRL-i valimislubadust "kodukulud kontrolli alla võtta", tuleb ausalt tunnistada, et tegemist oli tühja loosungiga ning anda võimalus teistele. Viimaste arvamusuuringute andmetel toetab Eesti rahva enamus opositsioonierakondasid ja sellest tulenevalt on valitsejatel moraalne kohustus meie ettepanekutega arvestada.

kommentaare: 0

Oleme püsiva priiuse teel!

kolmapäev, 27. märts 2013

Taasiseseisvunud Eesti Vabariik on juba kestnud kauem kui sõjaeelne. Selle tähistamiseks on põhjust nii kogu Eesti rahval kui ka demokraatlikul maailmal tervikuna. Meie oma riigi loomine ning hilisem iseseisvuse taastamine on hindamatu kaaluga sündmused maailma ajaloos.

Hoolimata kiirest elutempost, tuleb meil leida aega, kasvõi tänagi, et natukene rohkem mõelda oma Isamaale ja esivanematele, kes Eestile tõid vabaduse. Ärgem unustagem, et veel täna on maailmas märksa suuremaid rahvaid, kel ei ole oma riiki või kes on oma kunagise iseseisvuse kaotanud.

Meie oma Eesti riiki me võtame loomuliku enesestmõistetavusega – ta oli, on ja jääb. Samas meil tuleb oma riiki iga päev ja hetk hoida ning väärtustada, laduda tema müüri uusi kive, teda uuesti luua ja edasi viia. Keegi teine seda meie asemel ei tee.

Suurte väljakutsete lahendamiseks on vaja ühiselt pingutada ning ühte hoida. Olen veendunud, et meie inimeste tahe siin kaunil maal, oma riigis vaba rahvana püsima jääda on lõpmatult suur ning seetõttu usun Eesti tulevikku.

kommentaare: 0